EPTK.ee - Esileht

Pressiteated

Nädala pilt
EPIKO piim

Andrus Ansip: tuleb vältida põllumajandusinvesteerigutoetuste pihustumist

teisipäev, 16 november 2010

Eile, 16. novembril, kohtus Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) delegatsioon peaminister Andrus Ansipiga. Kõne all olid neli põhiküsimust: ELi põllumajandustoetuste võrdsustamine pärast 2013. aastat, riigipoolsed lisamaksed otsetoetustele (top-up), erimärgistusega diislikütuse aktsiis ja investeeringutoetused põllumajandusse.
Peaministri sõnul taotleb Eesti ELi põllumajandustoetuste võrdsustamist ning otsib selleks ka liitlasi. Olulist toetuste suurenemist ta ei prognoosi, sest see otsus langetatakse kvalifitseeritud häälteenamusega.
Riigipoolne lisamakse otsetoetustele (top-up) on instrument, mis pisutki võrdsustab toetuste ebavõrdsust vanade EL liikmesriikidega. 2011. aasta siseriikliku toetusõiguse EL poolt lubatav maht on 680 miljonit krooni 2011. aasta riigieelarve eelnõus on see aga 560 miljonit krooni. Peaminister ei andnud lubadusi selle toetuse suurendamiseks EL poolt lubatud summani, kuid andis pisikest lootust võimalikuks lisarahaks, kui riigi laekumised peaksid suurenema.
Põllumajandusliku erikütuse aktsiisi langetamist EL poolt lubatud tasemele peaminister ei toetanud, kuid oli nõus arutama lihtsamalt administreeriva süsteemi loomist.
Peaminister oli põllumeestega solidaarne investeeringutoetuste küsimuses – praegu on need põllumajandusmaastikule pihustunud ning kehtestatud on piiranguid, mis ei võimalda suurema tootmismahuga põllumajandusettevõtetel toetusi taotleda. Andrus Ansipi sõnul tuleks seda muuta, et suurendada põllumajandusettevõtete tootmisefektiivsust.
EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul jäi kohtumisel kõlama soov näha konkurentsivõimelisemat maaettevõtlust, põllumajandustootmise mahtude säilimist ja suurendamist ning ekspordi kasvu, samuti arusaam, et põllumajandussektor on riigile strateegiliselt tähtis.
EPK soovib sõlmida kõigi erakondadega valimiseelse kokkuleppe, kus käsitletakse põllumajandusteemasid. Andrus Ansip Reformierakonna esimehena oli sellega päri.

Taustinfo
Eesti põllumehe tänane toetuste tase on ELi keskmisest kordades madalam, kuid põllumajandussisendite hinnad on sarnased kogu Euroopas.
Käesoleval aastal saavad põllumehed otsetoetuste riigipoolset lisamakset 540 mln kr, toetusõigus on 791 mln krooni. 2012. aasta on viimane, mil liitumislepingu järgi on võimalik maksta toetsutele riigipoolset lisamakset summas 570 mln krooni. Põllumajanduslik erikütus on Eestis maksustatud 1736 kr/1000 l, mis on ELi poolt nõutust (330 kr/1000 l) ja ka ELi keskmisest tunduvalt suurem, mis veelgi pärsib konkurentsi ühisel põllumajandusturul.

Juhan Särgava
EPK president,
505 7441
Lisainfo
Jaan Sõrra
EPK asepresident
508 7320

Pressiteade Eesti Põllumeeste Keskliidult 10.11.2010

kolmapäev, 10 november 2010
Peaministri raadiointervjuu näitas põllumeestele helget tulevikku 5. novembri Vikerraadio Reporteritunnis väitis meie lugupeetud peaminister Andrus Ansip: "Põllumehed ja toiduainete tootjad on Eesti maksumaksja raha aastas kulutanud 4,5 miljardi krooni ulatuses". Pärast raadiosaadet tuli Eesti Põllumeeste Keskliidu juhtidel anda selgitusi oma liikmetele, kuidas on see võimalik. Kas tõesti on toetused kaks korda kasvanud? Kas valitsus on aru saanud põllumajanduse raskest olukorrast ja meile appi tulnud? "Peaministri väljaöeldu ei ole keskliidu hinnangul täpne ja selle põhjusi me ei oska aimata, sest Andrus Ansip on olnud alati majandusküsimustes pädev. Kuid kahjuks on peale põllumeeste antud väär signaal ka toidutarbijatele" sõnas EPK asepresident Jaan Sõrra. EPK kasutuses olevatel andmetel, mille allikaks on PRIA, maksti 2009. aastal toetusi kokku 3,56 miljardit krooni. Sellest oli Eesti panus (meie maksumaksja raha) vaid 0,97 miljardit krooni, 2,47 miljardit krooni oli Euroopa Liidu raha. PRIA ei maksa toetusi ainult põllumeestele, vaid ka teistele maaelu valdkondadele, mida illustreerib järgnev tabel. Põllumajanduse osa toetustes on 2,374 miljardit krooni ja Eesti maksumaksja osa sellest vaid 0,824 miljardit krooni.
Viimati uuendatud ( kolmapäev, 10 november 2010 )
Loe edasi...

Järjekordne põllumajandusvaldkonna kutseandmise voor 24.novembril 2010.a.

neljapäev, 21 oktoober 2010
Teatame, et järjekordne põllumajandusvaldkonna kutseandmiste voor toimub 24.novembril 2010.a. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Eksamid toimuvad järgmistel spetsialiseerumistel: taimekasvatus (II ja III tase), veisekasvatus (I-III tase), seakasvatus (I-III tase), lamba- ja kitsekasvatus (I-III tase)
Viimati uuendatud ( neljapäev, 21 oktoober 2010 )
Loe edasi...

Eesti Põllumees nr 61-62

kolmapäev, 29 september 2010

Ilmunud Eesti Põllumehes:
- pikemalt juttu toimunud EPK Suurkogust ja deklaratsioonist
- Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse rakendamisest 2010. aastal
- Maaelupoliitika tuleviku teemalised diskussioonid Eestis
- Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku konverents Brüsselis – ÜPP peab olema lihtne ja arusaadav,need sõnad tuleb täita reaalse sisuga
- Põllumassiivide registrist võib kaduda sadu tuhandeid hektareid maad
Täpsemalt loe ilmunud ajalehest Eesti Eesti Põllumees 61-62

Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogu avaldus

kolmapäev, 25 august 2010
Iseseisev saab olla vaid see riik, kelle põllumehed suudavad toita oma rahva! Euroopa Liidu liikmena on Eesti põllumajandus ja maaelu teinud läbi suuri muudatusi. Kordades on kasvanud tootmise efektiivsus, miljardeid on investeeritud moodsatesse tootmisvahenditesse ja tehnoloogiatesse, mis on oluliselt parandanud keskkonnahoidu ja toidutoorme kvaliteeti. Siiski ei seisa me väljaspool üleilmseid protsesse, mis on viinud Eesti põllumehed rahvusvahelisse konkurentsi ja sundinud igat senti lugema. Koostöö meie töö lõppväärtustaja ─ tabijaga on kandnud head vilja, meenutamaks siinkohal või EPK poolt algatatud kampaaniat Eesti liha kaitseks Rimi kauplusteketis. Enamikes maailma riikides toimivad mehhanismid, mille abil erinevatel viisidel kompenseeritakse põllumeestele saamata jäänud tulusid või kulusid, mida turg ei kata. Ehkki tegemist on oluliste toetustega, jääb põllumehele peamiseks tuluallikaks ikkagi turg ─ kodumaine tarbija. Lähiminevik on aga näidanud, kuivõrd ebakindlad võivad olla turud: finantskriisid ja ilmastikust tulenevad saagikaod. Üha rohkem hakkab toidutootmisele survet avaldama üleilmne rahvastiku kasv. Kindlasti ei saa mööda vaadata ka jaekaubanduse mõju suurenemisest, mis pingestab kohalikku põllumajandust ja avaldub poodides kodumaise toidu tahaplaanile jäämisega. Odav importtoit ei saa kunagi olla sama hea kvaliteediga, kui kohalik toit! Eesti põllumehed on täna suutelised varustama koduturgu piisaval hulgal tähtsamate toiduainetega: piim 130%, sealiha 100%, teravili 120%, mõnevõrra vähem siseriiklikust tarbest toodetakse veiseliha (70%) ja linnukasvatussaaduseid (50%). See on potentsiaal, mis peaks olema maksimaalselt realiseeritud kohaliku tarbija toidulaual. Tehes poes valiku kohalikust toormest valmistatud toidu kasuks, tagame põllumeeste jätkusuutlikkuse ja kindlustame end ka ootamatute kriiside eest. Eesti Põllumeeste Keskliidu eesmärk on olla ja jääda toidutööstuse, seega ka Eesti tarbija, peamiseks varustajaks kohaliku tervisliku toiduga. Soovime selle saavutamiseks olla hästi nähtavad kõikidele Eesti inimestele ja teha kõik selle nimel, et väärtustataks kohalikku põllumeest-toidutootjat. Täname kõiki inimesi nii linnas kui maal, kes on põllumehe tööd märganud ja toetanud! Nii jäävad alles töökohad maal, areneb külaelu ning söögilauda on võimalik katta kodumaise toiduga. Maal on hea elada, eriti siis, kui seal on noori, kui maastik on korras ja inimesed rõõmsad. Maal on hea elada, kui poliitikud ja eestimaalased toetavad põllumehi, saades aru, et iseseisev saab olla vaid see riik, kelle põllumehed suudavad toita oma rahva!Kallid tarbijad, teie valikutest poes sõltub maaelu- ja põllumeeste käekäik. Eelistage kohalikku toitu, eelistage Eestimaist!
Viimati uuendatud ( kolmapäev, 25 august 2010 )

Edasi...

<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 Järgmine > Lõpp >>

Tulemusi 31 - 45 - 113

Kasulik teada

MESSID ja LAADAD