15. jaanuaril, kohtusid Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusliitude esindajad Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega, et vahetada mõtteid EL uue eelarveperioodi põllumajandustoetuste teemadel.

Proua president andis teada, et otsetoetuste võrdsustamine on Leedu riigi prioriteet. "Võrdsustamise nimel tuleb Balti riikide valitsusjuhtidel ühiselt lõpuni võidelda, sest komisjoni poolt pakutud 75% EL keskmisest ei ole see, mis meie põllumehi rahuldaks", sõnas Dalia Grybauskaite. Presidendi sõnul toob edu vaid see, kui ka Eesti ja Läti valitsusjuhid ei tagane nõudest tõsta Baltimaade toetused võimalikult lähedale EL keskmisele tasemele ja seda juba uue eelarveperioodi esimestel aastatel. "Kui kas või üks Balti valitusjuhtidest sellest nõudest taganeb, siis pole edu loota", nentis proua president.

Põllumeeste esindajad ja Leedu president olid ühisel arvamusel, et maaelu arengu toetused peavad jääma vähemalt käesoleva eelarveperioodi tasemele.

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtuvad 1. veebruaril Eesti peaministriga ja 4. veebruaril Läti valitsusjuhiga. Kohtumiste eesmärgiks on vahetada infot ja saada kindlust, et valitsusjuhid võitlevad koos otsetoetuste võrdsustamise eest.

Kohtumisele järgnes Balti põllumajandusorganisatsioonide nõupidamine, kus otsustati korraldada järjekordne ühisaktsioon enne 7. veebruari Brüsselis toimuvat EL üldkogu. Kuna uus ühine põllumajanduspoliitika ei rahulda baltlasi ega ka teisi EL liitunud uute riikide põllumehi, siis tuleb see sümboolselt põlema panna.

Veebruari alguses korraldame lõketest Balti keti, mis saab alguse Tallinnast Raekoja platsilt ja lõpeb Leedu-Poola piiril. Igal kilomeetril Balti keti trassil süütame põhupalli, millega anname märku, et kavandatav uus ühine põllumajanduspoliitika meid ei rahulda ning protesteerime ka selle vastu, et toetused on võrdsed nii sellele põllumehele, kes kasvatab põllukultuure, kui ka sellele, kes teeb nn euroheina – purustab heina ja jätab selle põllule maha. Jaan Sõrra sõnul on nn eurohein üleeuroopaline probleem, millele tuleb lahendus leida. „Kui vaadata Eesti ühtse pindalatoetuse saajaid, siis on euroheina tegijaid nendest ligi veerand“, nentis Jaan Sõrra.

Eesti põllumeeste esindajana oli kohtumisel põllumeeste keskliidu asepresident ja põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige Jaan Sõrra.

Lisainfo

Jaan Sõrra

508 7320

3. detsembril kohtusid Eesti Põllumeeste Kesliidu (EPK)esindajad keskkonnamister Keit Pentus−Rosimannusega keskkonnaalaste õigusaktide küsimustes.

EPK on korduvalt pöördunud keskkonna− ja põllumajandusministeeriumi poole sooviga muuta keskkonna kompleksloa nõudeid. Eesti põllumehed on ebavõrdses konkurentsis, sest kompleksluba veisefarmidele kehtib ELi riikidest vaid Eestis ja on seotud väga suure aja− ning rahakuluga.

Keskkonnaminister selgitas, et Eesti on ühinenud HELCOMi konventsiooniga, mis nõuab Läänemere−äärsetes riikides keskkonnaluba ka veisefarmidele. Lepiti kokku, et senise 300 piimaveise asemel nõutakse edaspidi kompleksluba alates 400 lüpsilehmast ja 800 noorveisest. Seaduse kehtimahakkamisel väheneb keskkonna kompleksluba vajavate põllumajandusettevõtete arv. Seiret nõuete täitmise osas hakatakse teostama mitte igal aastal, nagu seni, vaid üks kord kolme aasta jooksul, mis toob põllumeestele säästu, sest iga kontrollimine tuleb kinni maksta.

EPK soovis kehtestada uued normid sõnnikuhoidlate katmisele ja parima võimaliku tehnika kasutamisele, sest kehtivaid nõudeid ei ole võimalik reaalselt täita. Sõnnikuhoidlate katmise nõue ei oma keskkonnakaitselist efekti, on tehnoloogiliselt keerukas ja tekitab ettevõtjaile suuri põhjendamatuid kulutusi. Samuti tegime ettepaneku kehtestada kõigile mõistetavad alused õhusaastele, mille eest põllumehed peavad maksma.

Lepiti kokku, et nende nõuete rakendamine lükatakse aasta võrra edasi. Maaülikoolilt on tellitud vastavasisuline täiendav uuring, mille valmimisel saab leida mõistlik ja praktiliselt täidetav lahendus saastetasude arvestamiseks ja nende vähendamiseks, sõnnikuhoidlate katmiseks või selle nõude tühistamiseks.

Tegime ka ettepaneku keskkonnatasude seaduses sätestatud 20kordse trahvi muutmiseks. Keskkonnaministeerium lubas kaaluda karistusmäärade diferentserimist.

Kõigi eelpoolkirjeldatud probleemide lahendamisel kaasatakse põllumeeste esindajad. Seaduste muudatused lubati kehtestada järgmise aasta teises pooles.

Kohtumisest võttis osa ka põllumajandusminister Helir−Valdor Seeder, kes toetas täielikult põllumeeste nõudmisi. "Oluline on tagada tasakaal, kus tootmisega ei avaldata keskkonnale oluliselt negatiivset mõju, aga samas võimaldatakse ka ettevõtjal oma tööd teha. Praegu on võimalik õigusakte nii muuta, et keskkonnaoht ei suureneks ja ettevõtjaid ei koormata liigsete maksude ja paberimajandusega," ütles põllumajandusminister.

EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul teeb heameelt, et keskkonnaminister suhtus meie probleemidesse mõistvalt. "Oleme niigi ELis ebavõrdses konkurentsis, sestap tuleb kaotada ebamõistlikud siseriiklikud keskkonnaalased piirangud, millega kaasnevad lisakulud ainult suurendavad lõhet jätkusuutlikkuses EL kolleegidega võrreldes", nentis Jaan Sõrra.

4. detsembril jätkus diskussioon riigikogu maaelu− ja keskkonnakomisjoni ühisistungil. Komisjonide liikmed toetasid keskkonnaministri antud lubadusi ja olid nõus hääletama seadusmuudatuste poolt.

Lisainfo

Jaan Sõrra

EPK asepresident

508 7320