Eesti Põllumeeste Keskliit kuulutab välja järjekordsed põllumajandusvaldkonna kutseeksamid 2013. aastal.
1. Põllumajandustöötaja, I ja Põllumajandustootja III linnukasvatuse kutseeksam toimub 15. mail (äriplaani kaitsmine) ja 17. mail (test, praktilised ülesanded) Järvamaa KHK Särevere õpiosakonnas.
Täpsem info Ruth Türk (
, 387 4042, 5329 2188)
2. Põllumajandustöötaja II ja Põllumajandustootja III taimekasvatuse kutseeksam toimub 14. juunil Olustvere TMK-s
Konsultatsioonide info õpetaja Miralda Paivel (51 67 739,
)
3. Põllumajandustöötaja II ja Põllumajandustootja III taimekasvatuse kutseeksam toimub 17. juunil Järvamaa KHK-s Särevere õpiosakonnas algusega kell 09:00, töökoja õppeklassis nr 501 Konsultatsioonid kokkuleppel, Külli Marrandi (53 45 04 06,
)
4. Põllumajandustöötaja I ja Põllumajandustootja III hobusekasvatuse kutseeksamit toimuvad 17. ja 18. juunil (kaks erinevat gruppi) Järvamaa KHK-s Särevere õpiosakonnas. Mõlemad eksamid algavad kell 09:00 talli õppeklassis.
Konsultatsioonid kokkuleppel, Külli Marrandi (53 45 04 06,
)
5. Põllumajandustöötaja I ja Põllumajandustootja III veisakasvatuse kutseeksam toimub 18. juunil Järvamaa KHK-s Särevere õpiosakonnas, algusega kell 09:00 lauda õppeklassis.
Konsultatsioonid kokkuleppel, Külli Marrandi (53 45 04 06,
)
6. Põllumajandustöötaja I ja Põllumajandustootja III lamba- ja kitsekasvatuse kutseeksam toimub 14. juunil Olustvere TMK-s, algusega kell 08:15, seafarmi õppeklassis.
Konsultatsioon: 10 juuni kell 16:00 õpilakodu õppeklass
Täpsem info Marika Oeselg (51 36 242,
).
7. Põllumajandustöötaja I ja Põllumajandustootja III seakasvatusekutseeksam toimub 14. juunil Olustvere TMK-s, algusega kell 13:00 kooli seafarmi õppeklassis.
Konsultatsioon: 11 juuni 8:15 seafarmi õppeklass
Täpsem info Marika Oeselg (51 36 242,
).
8. 7. Põllumajandustöötaja I ja Põllumajandustootja III veisekasvatusekutseeksam toimub 13. juunil Olustvere TMK-s, algusega kell 08:15 kooli õpilaskodu õppeklassis.
Konsultatsioon: 10 juuni kell 14:00 õpilaskodu õppeklass
Täpsem info Marika Oeselg (51 36 242,
).
Praktilise eksami sooritamiseks palume kaasa võtta sobiv tööriietus!
Kõikidel huvilistel palume täita nõutavad dokumendid ja saata need 7. aprilliks 2013. a aadressile:
Eesti Põllumeeste Keskliit
J. Vilmsi 53 g
Tallinn 10147
7.-8. veebruarini toimub
Euroopa Ülemkogu, millel arutatakse EL eelarvet aastateks 2014-2020. Laual on ka
Eesti põllumajandus- ja maaelutoetuste suuruse üle
otsustamine.
5. veebruaril kogunevad Balti
riikide põllumehed ja põllumajandusorganisatsioonid taas protestiaktsioonile, et
nõuda võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidus. Kutsume kõiki kell 16.30
Tallinnas Raekoja platsil toimuvale meeleavaldusele ja Bonzo kontserdile, kuhu
on rääkima kutsutud kõikide parlamendierakondade esindajad. Pärast kontserti
pakume kontserdikülalistele mulgiputru. Seejärel kell 17.30 süütame Via Baltica
maantee ääres heinapakid, et anda Brüsselile märku oma nõudmistest.
15. jaanuaril, kohtusid Eesti,
Läti ja Leedu põllumajandusliitude esindajad Leedu presidendi Dalia
Grybauskaitega, et vahetada mõtteid EL uue eelarveperioodi põllumajandustoetuste
teemadel.
Proua president andis teada, et
otsetoetuste võrdsustamine on Leedu riigi prioriteet. "Võrdsustamise nimel tuleb
Balti riikide valitsusjuhtidel ühiselt lõpuni võidelda, sest komisjoni poolt
pakutud 75% EL keskmisest ei ole see, mis meie põllumehi rahuldaks", sõnas Dalia
Grybauskaite. Presidendi sõnul toob edu vaid see, kui ka Eesti ja Läti
valitsusjuhid ei tagane nõudest tõsta Baltimaade toetused võimalikult lähedale
EL keskmisele tasemele ja seda juba uue eelarveperioodi esimestel aastatel. "Kui
kas või üks Balti valitusjuhtidest sellest nõudest taganeb, siis pole edu
loota", nentis proua president.
Põllumeeste esindajad ja Leedu
president olid ühisel arvamusel, et maaelu arengu toetused peavad jääma vähemalt
käesoleva eelarveperioodi tasemele.
Balti riikide
põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtuvad 1. veebruaril Eesti
peaministriga ja 4. veebruaril Läti valitsusjuhiga. Kohtumiste eesmärgiks on
vahetada infot ja saada kindlust, et valitsusjuhid võitlevad koos otsetoetuste
võrdsustamise eest.
Kohtumisele järgnes Balti
põllumajandusorganisatsioonide nõupidamine, kus otsustati korraldada järjekordne
ühisaktsioon enne 7. veebruari Brüsselis toimuvat EL üldkogu. Kuna uus ühine
põllumajanduspoliitika ei rahulda baltlasi ega ka teisi EL liitunud uute riikide
põllumehi, siis tuleb see sümboolselt põlema panna.
Veebruari alguses korraldame
lõketest Balti keti, mis saab alguse Tallinnast Raekoja platsilt ja lõpeb
Leedu-Poola piiril. Igal kilomeetril Balti keti trassil süütame põhupalli,
millega anname märku, et kavandatav uus ühine põllumajanduspoliitika meid ei
rahulda ning protesteerime ka selle vastu, et toetused on võrdsed nii sellele
põllumehele, kes kasvatab põllukultuure, kui ka sellele, kes teeb nn euroheina –
purustab heina ja jätab selle põllule maha. Jaan Sõrra sõnul on nn eurohein
üleeuroopaline probleem, millele tuleb lahendus leida. „Kui vaadata Eesti ühtse
pindalatoetuse saajaid, siis on euroheina tegijaid nendest ligi veerand“, nentis
Jaan Sõrra.
Eesti põllumeeste esindajana oli
kohtumisel põllumeeste keskliidu asepresident ja põllumajandus-kaubanduskoja
nõukogu liige Jaan Sõrra.
Lisainfo
Jaan Sõrra
508 7320
Viimati uuendatud ( kolmapäev, 16 jaanuar 2013 )
Keskkonnaminister nõustus põllumeeste ettepanekutega muuta ebamõistlikke keskkonnaalaseid piiranguid
kolmapäev, 05 detsember 2012
3. detsembril kohtusid Eesti Põllumeeste Kesliidu
(EPK)esindajad keskkonnamister Keit Pentus−Rosimannusega keskkonnaalaste
õigusaktide küsimustes.
EPK on korduvalt pöördunud keskkonna− ja
põllumajandusministeeriumi poole sooviga muuta keskkonna kompleksloa nõudeid.
Eesti põllumehed on ebavõrdses konkurentsis, sest kompleksluba veisefarmidele
kehtib ELi riikidest vaid Eestis ja on seotud väga suure aja− ning
rahakuluga.
Keskkonnaminister selgitas, et Eesti on ühinenud HELCOMi
konventsiooniga, mis nõuab Läänemere−äärsetes riikides keskkonnaluba ka
veisefarmidele. Lepiti kokku, et senise 300 piimaveise asemel nõutakse edaspidi
kompleksluba alates 400 lüpsilehmast ja 800 noorveisest. Seaduse
kehtimahakkamisel väheneb keskkonna kompleksluba vajavate
põllumajandusettevõtete arv. Seiret nõuete täitmise osas hakatakse teostama
mitte igal aastal, nagu seni, vaid üks kord kolme aasta jooksul, mis toob
põllumeestele säästu, sest iga kontrollimine tuleb kinni maksta.
EPK soovis kehtestada uued normid sõnnikuhoidlate katmisele
ja parima võimaliku tehnika kasutamisele, sest kehtivaid nõudeid ei ole võimalik
reaalselt täita. Sõnnikuhoidlate katmise nõue ei oma keskkonnakaitselist efekti,
on tehnoloogiliselt keerukas ja tekitab ettevõtjaile suuri põhjendamatuid
kulutusi. Samuti tegime ettepaneku kehtestada kõigile mõistetavad alusedõhusaastele, mille eest põllumehed peavad maksma.
Lepiti kokku, et nende nõuete rakendamine lükatakse aasta
võrra edasi. Maaülikoolilt on tellitud vastavasisuline täiendavuuring, mille valmimisel saab leida mõistlik ja
praktiliselt täidetav lahendus saastetasude arvestamiseks ja nende
vähendamiseks, sõnnikuhoidlate katmiseks või selle nõude
tühistamiseks.
Tegime ka ettepaneku keskkonnatasude seaduses sätestatud
20kordse trahvi muutmiseks. Keskkonnaministeerium lubas kaaluda karistusmäärade
diferentserimist.
Kõigi eelpoolkirjeldatud probleemide lahendamisel kaasatakse
põllumeeste esindajad. Seaduste muudatused lubati kehtestada järgmise aasta
teises pooles.
Kohtumisest võttis osa ka põllumajandusminister Helir−Valdor
Seeder, kes toetas täielikult põllumeeste nõudmisi. "Oluline on tagada tasakaal,
kus tootmisega ei avaldata keskkonnale oluliselt negatiivset mõju, aga samas
võimaldatakse ka ettevõtjal oma tööd teha. Praegu on võimalik õigusakte nii
muuta, et keskkonnaoht ei suureneks ja ettevõtjaid ei koormata liigsete maksude
ja paberimajandusega," ütles põllumajandusminister.
EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul teeb heameelt, et
keskkonnaminister suhtus meie probleemidesse mõistvalt. "Oleme niigi ELis
ebavõrdses konkurentsis, sestap tuleb kaotada ebamõistlikud siseriiklikud
keskkonnaalased piirangud, millega kaasnevad lisakulud ainult suurendavad lõhet
jätkusuutlikkuses EL kolleegidega võrreldes", nentis Jaan Sõrra.
4. detsembril jätkus diskussioon riigikogu maaelu− ja
keskkonnakomisjoni ühisistungil. Komisjonide liikmed toetasid keskkonnaministri
antud lubadusi ja olid nõus hääletama seadusmuudatuste poolt.
Lisainfo
Jaan Sõrra
EPK asepresident
508 7320
Balti traktor tõmbas Brüsselis suurt tähelepanu
esmaspäev, 26 november 2012
22. novembril kulmineerus Brüsselis 12. novembril Tallinnas alanud Balti traktori
aktsioon. Brüsselis avaldas traktori kõrval meelt sadakond Eesti, Läti ja Leedu
põllumeest, keda toetasid kohalik eestlaskond. Meeleavaldusel esinesid Eesti ja
Läti peaministrid ning Leedu president.
Valitsusjuht Andrus Ansip
tunnustas Balti põllumehi ja ütles, et meie nõudmised on õigustatud ning kolme
Balti riigi valitsused toetavad neid täielikult.
Eesti põllumeeste
keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul võib lugeda Balti traktori aktsiooni
täielikult kordaläinuks. „Me teadvustasime sellega oma rahulolematust
ebavõrdsete toetustega ja suutsime selle info viia nii Balti riikide elanikeni
kui ka Saksamaale ja Brüsselisse,“ nentis Jaan Sõrra.
Eesti
põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tundis heameelt, et Balti
põllumeeste hääl ja nõudmised kostusid üle Brüsseli eurokvartali. Lisaks
traktorile ja meeleavaldusele kattusid Brüsseli eurokvartali tänavasillutised
kleepsudega, kus nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi Balti
põllumeestele.
Meeleavaldusele tuli ka põllumajandusvolinik Dacian
Ciolose kabineti kõneisik Roger White, kellele andsime üle põllumajandusminister
Helir-Valdor Seedri poolt saadetud raamatu, mis selgitab fotodega väga
piltlikult nn rohestamise mõttetust Eestis.
Eesti põllumeeste keskliit ja
põllumajandus-kaubanduskoda tunnustavad kõiki eestimaalasi, kes meie aktsioonis
osalesid ja sellele kaasa elasid.
Me jätkame
võiduka lõpuni!
Lisainfo:
Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, , tel 520 5857
Eesti
Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra, , tel 508 7320
EPIKO piim.jpg)
22. novembril kulmineerus Brüsselis 12. novembril Tallinnas alanud Balti traktori
aktsioon. Brüsselis avaldas traktori kõrval meelt sadakond Eesti, Läti ja Leedu
põllumeest, keda toetasid kohalik eestlaskond. Meeleavaldusel esinesid Eesti ja
Läti peaministrid ning Leedu president. 
