Advertisement
Esileht
laupäev, 28 jaanuar 2012
Esileht
Ajaleht EESTI PÕLLUMEES
Kutseandmine
Põllumajandustootja III täiendõppe õppekava
Maaelu arengukavad
COPA-COGECA
GEOPA
GMO
Koostöö
Konverentsid
Nõustamiskeskused
Pildigalerii
Kasulikke linke
Reklaamiinfo
FTP
EPK stipendium
Kutseandmine
Kutseandmine
 
  Täna, 28.01
  -14..-5   Ida-Eestis on selge või vähese pilvisusega, Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 3-10, saartel puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -10..-16, saartel -5..-9°C.
  Laupäev, 28.01
-22..-7   Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Lääne-Eesti saartel on pilvisem, kuid on olulise sajuta. Puhub kagu- ja idatuul 2-8, saartel puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on saartel -7..-12, mandril -13..-18, Ida-Eestis kuni -22°C. Päeval: Selge või vähese pilvisusega ilm, vaid Lääne-Eesti saartel on pilvisem, kuid on sajuta. Puhub kagu- ja idatuul 3-10, saartel puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuuri maksimum on pärastlõunal -10..-16, saartel -5..-9°C.
-16..-5  
  Pühapäev, 29.01
-26..-7   Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 3-9, saartel puhanguti 13 m/s. Külma on mandril 15..20, Ida-Eestis 21..26, saartel 7..15°C. Päeval: Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 3-9, saartel puhanguti 13 m/s. Külma on mandril 10..17, saartel 5..10°C.
-18..-5  
  Esmaspäev, 30.01
-25..-12   Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 3-9 m/s. Külma on mandril 17..22, kohati 25, saartel 12..17°C. Päeval: Pilvisus tiheneb, kuid püsib kuiv ilm. Puhub idakaare tuul 3-7 m/s. Külma on mandril 11..16, saartel 6..11°C.
-16..-6  
 Päike
   tõuseb: 08:44
   loojub: 16:25
 EMHI
 Hoiatused
 Ilm täna
 Ilm merel ja Peipsil
 Suusainfo
Nädala pilt
Eesti piim
Konverents "ÜPP 2014-2020 ning konkurentsitingimused - võimalused ja valikud" 22.november 2011 Tartu
reede, 25 november 2011
 
Konverentsi kogumik
 
pdf Kogumik


Konverentsi ettekanded:

1. EPK tervitus, J. Särgava, EPK president ÜPP tulevik 2014-2020 pdf ettekanne 

2. Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister pdf ettekanne

3. Konkurentsi-olukord tootja pilgu läbi, Aadi Remmik, Ühinenud Farmid AS, EMÜ doktorant pdf ettekanne

4. Läti seisukohad ÜPP osas 2013+, Rigonda Lerhe, Läti Põllumajandusettevõtjate Ühendus pdf ettekanne

5. Leedu: ÜPP eesmärgid kuni 2020 – kooskõla Lissaboni lepinguga, Eimantas Pranauskas – Leedu Põllumajandusettevõtete Assotsiatsioon pdf ettekanne

6. Holland ja Euroopa Liidu põllumajanduseelarve 2014-2020, Hr. Hilbrand Sinnema, Hollandi põllumeeste organisatsiooni LTO Noord Gröningeni provintsi juhataja pdf ettakanne,
kaasettekanne Mrs. Annette van Velde, LTO Noord liige, Hunsingo Diary farmi omanik pdf ettekanne

7. Teaduslikud hinnangud konkurentsi tingimuste ühtlustamiseks, Ants-Hannes Viira, teadur, EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut pdf ettekanne

8.Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Peadirektoriaadi esindaja sõnavõtt, Charlotte Sode, Policy Officer Direct Support Unit, DG Agri  pdf ettekanne

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 28 november 2011 )
 
Põllumajandustootja III kutse taastaotlemine
reede, 18 november 2011
Eesti Põllumeeste Keskliit teatab, et Põllumajandustootja III kutse taastaotlemise eksam toimub

18. jaanuaril 2012. aastal

Eesti Põllumeeste Keskliidu kontoris:
J. Vilmsi 53 g
Tallinn
10147
Viimati uuendatud ( kolmapäev, 23 november 2011 )
Loe edasi...
 
Eesti künnimeistrivõistlused 23-24.09
teisipäev, 13 september 2011
23.-24.septembril toimuvad Olustveres taas Eesti künnimeistrivõistlused.
Võistluste avamine 23.septembril kell 13.00 ja lõpetamine 24.septembril kell 16.00
Nagu ka eelnevatel aastatel, on planeeritud erinevaid tegevusi paralleelselt võistlustega.
24.septembril kell 11.00 - 15.00 leivakoja telgis Hoidiste mess.

 pdf Võistluste ajakava

Viimati uuendatud ( teisipäev, 13 september 2011 )
 
Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogu avaldus
neljapäev, 18 august 2011

Põllumajandustoetused ei järgi Euroopa Liidu aluspõhimõtet – liikmesriikide solidaarsust

 

2004. aastast kuulume Euroopa Liitu ning oleme võtnud teiste liikmesriikidega võrdväärsed kohustused keskkonnahoiuks ja elanike toiduga kindlustamiseks. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP – CAP) rõhutab üheselt, et see on ELi ühine poliitika, mille sisuks on liikmete võrdne kohtlemine. Alates liitumisest on meie põllumajandus saanud ELi toetusi, mis paraku on aga mitmeid kordi väiksemad vanade liikmesriikidega võrreldes. Liitumislepingust tulenevad toetuste kujundamise alustingimused – referentstasemed – on täna hoopis teised, mis lepingut sõlmides. ÜPP toetused on tõhusalt aidanud põllumehi konkurentsivõime tõstmisel. Need ei ole läinud põllumehe taskusse vaid on jaotunud rahvamajanduse erinevate sektorite vahel ja turukriiside puhul aidanud säilitada tootmist.

Tänaseks on turud nii ELis kui terves maailmas ühtlustunud – nii sisendite ostul kui toidutoorme müügil on hinnad kõikjal pea samad, kuid toetustasemed on erinevad. Otsetoetuste tase 2010. aastal oli: EL 27 keskmine 260, Eestis 87 ja näiteks Holland 470 ja Saksamaa 342 eurot hektari kohta.

Suured lootused toetustingimuste võrdsustumiseks on seotud ELi uue eelarveperioodiga, mille raames ootame olulisi muudatusi otsetoetuste ühtlustamisel. Paraku ei vastanud Euroopa Komisjoni poolt 26. juunil avaldatu meie ootustele. Selles kavas soovitakse luua uus üleminekuperiood, kus alla 90% EL 27 keskmisest otsetoetuse tasemest olevad riigid jõuaksid perioodil 2014–2020 vaid 30% võrra lähemale EL 27 keskmisele toetustasemele. See ettepanek on vastuolus komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniste lubadustega muuta põllumajanduse otsetoetuste süsteem liikmesriikides võrdsemaks.

Ei saa ka nõustuda pakutud tempoga toetuste õiglasemaks muutmisel. Ebavõrdsuse jätkumine annab valusa hoobi meie toidutoorme tootmisele, kuna konkurentsitingimuste erinevuse tõttu kujuneb Eestis põllumajanduse jätkusuutlikkus senises mitmekesisuses küsitavaks. Nii põllumeestel kui toidutarbijatel läheb üha raskemaks arusaamine “ühisest” põllumajanduspoliitikast ja solidaarsusest ühenduse liikmesriikide vahel.

Eesti põllumajandus on EL liikmesriigina viimastel aastatel märkimisväärselt investeerinud, aga seda mitte toetuste, vaid laenukoormuse suurenemise arvel. Otsetoetuste tõus on vajalik just pikemaaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse mõttes. Liitumine ühendusega tekitas optimismi ja riskivalmiduse, kuid ei loonud olukorda normaalseks investeerimiseks, milleks ongi vaja otsetoetuste taseme tõus vähemalt ELi keskmisele tasemele.

Toiduainete hinnad Eestis on pajude artiklite osas juba kõrgemad kui ELi vanades liikmesriikides. Hinnad võivad veelgi tõusta, kui toetustasemed ei võrdsustu, sest nii väetised kui kütus lähevad järjest kallimaks. Vanades ühenduse liikmesriikides aitavad suuremad toetused ohjata toiduainete hinnatõusu.

Eesti põllumehed, arvestades Euroopa liikmesriikide majanduslikke ja kultuurilisi erinevusi ning panust ühenduse eelarvesse, ei taotle praegu veel otsetoetuste täielikku võrdsustamist. Nõuame, et toetused liikmesriikides, kus need on alla EL keskmise, sh Eestis, jõuaksid keskmisele tasemele kahe aasta jooksul uue eelarveperioodi algusest arvates. See on hädatarvilik investeeringute tegemiseks tootmise kaasajastamiseks, laenude teenendamiseks, keskkonnanõuete täitmiseks ning toiduainete hinnatõus stabiliseerimiseks. Eesti põllumees soovib olla teiste liikmesriikide põllumeestega võrdväärne peremees omal maal.

Kutsume Eesti ajakirjandust, toidutarbijaid, valitsust ja riigikogu avama diskussiooni põllumajandustoetuste teemadel ning teadustama selle tulemustest Brüsseli otsustajaid. Meie pea- ja rahandusminister peavad lõpuni kaitsma Eesti põllumeeste huve ega tohi nõustuda Euroopa Komisjoni praeguste seisukohtadega eelarve kujundamisel.

Pöördume ka teiste uute liikmesriikide põllumeeste keskorganisatsioonide ja Euroopa põllumeeste keskorganisatsiooni COPA-COGEGA poole palvega leida neis küsimustes ühine keel ning esitada Euroopa Parlamendile ja komisjonile ettepanek toetuste õiglasemaks kujundamiseks.

Eesti Põllumeeste Keskliidu liikmed toodavad ligi 80% Eesti toidutoormest.

 

Juhan Särgava

EPK president

 
Järvamaa Kutsehariduskeskus alustab karusloomakasvatuse eriala õppega töötavale inimestele.
esmaspäev, 15 august 2011

Karusloomakasvatus Järvamaa Kutsehariduskeskuses

Järvamaa Kutsehariduskeskus alustab karusloomakasvatuse eriala  õppega töötavale inimestele. Õppeaeg  1 aasta.

Vastuvõtutingimuseks on varem omandatud põhi- või keskharidus.

Õppetöö toimub paindliku õppe vormis, keskmiselt  4-5 päevaste tsüklitena, ühel kuni kahel korral kuus ning sessioonidevahelisel ajal iseseisvalt ennast täiendades.

Õppetöö toimub  Särevere õppekohas, põllumajanduse (karusloomakasvatus) õppekava kohaselt. Õppe raames omandatakse karusloomakasvatusalased teadmised. Lisaks omandatakse põhiteadmisi majandusest ja ettevõtlusest, mis loovad eeldusi paremaks majandamiseks.

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 15 august 2011 )
Loe edasi...
 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 Järgmine > Lõpp >>

Tulemusi 1 - 15 - 94
Kasulik teada
MESSID ja LAADAD
Statistika
Külastusi lehel: 676771
Küsitlus
Kuidas meeldib kodulehe uus kujundus?
 
Top! Top!